Just nii! Nii pikka p2eva pole mu elus enne olnud!Niisiis, 26. juuli varahommikul kella seitsme ajal astusin Tallinnas v2ikesele Fokker 70 lennukile, et alustada oma ammuplaanitud reisi Ameerikasse, California osariiki, yhe sealse koguduse juurde. V2he sellest, et ma polnud mitte kunagi reisinud kaugemale Tsehhimaast, polnud ma juba 20 aastat mitte kordagi lennanud lennukiga... ja isegi siis oli see vaid yks ypris v2ike k'o'kats.
Kell sai 12:50 ja palun v2ga - mind kandnud lennuki rattad puudutasid juba San Fransisco lennujaama maandumisrada! Aga kui sa arvad, et mul 6nnestus t6esti 5 tunni ja 50 minutiga j6uda teisele poole maakera, siis eksid. Ilmselt aimad juba isegi, et lendasin ajav66nditele vastu ja nii ma oma p2eva kokkuv6ttes 8 tundi pikemaks venitasingi!
Okei... tagasi Tallinna lennujaama. Muidugi olin v2ga p6nevil enne oma esimest lennukis6itu p2rast 20 aastast pausi. Olin ju teismelisena tohutult f2nnanud lennumasinaid ja uurinud ja lugenud nende kohta p2ris palju. Set6ttu olin ka parasjagu teadlik kui kergesti teinekord lennu6nnetusi v6ib juhtuda, aga see selleks.. teadsin juba mitu kuud enne reisi, et Jumal tahab, et ma Ameerikasse l2heksin ja seega polnud mul karta midagi! Kui lennuk rattad maast lahti sai, siis oli kyll pris 2ge vaadata kuidas Tallinnn k6igest m6nekymne sekundiga nii v2ikeseks muutus ja minut hiljem praktiliselt kogu Eesti 6hust n2ha oli, sest ilm oli v2ga selge!
Paari tunni p2rast maandusin Amsterdamis aga veits hiljem kui oleksime pidanud - olime k6vasti aega viivitanud enne 6hkut6usu Tallinnast. Seega pablasin natuke kas j6uan ikka San Fransisco lennuki peale, aga siis meenus mulle, et mul on yks tund rohkem aega kui alguses arvasin.
Siinkohal tasuks mainida, et Amsterdami lennujaam on nagu kymneid kordi suurem kui Tallinna oma.
Natuke v2hem suuremad on ka siit v2ljuvad lennukid. San Fransisco lennukiks oli Boeing 747. Minu istekoht oli kahe hindu k6rval nii et neile oli p2ris p6nev mainida, et l2hen kristlikusse kogudusse kaasa aitama aga polnd p6hust, uskude erinevuse yle meil juttu ei tulnud.
See lendamine oli nyyd p2ris palju pikem - kestis 11 ja pool tundi. Ja niikaua kui just midagi syya ei antud v6i lennuki akendest maad polnud n2ha, oli ypris igav. Aga siis j6udsime Kanada kohale, tegin l2bi akna pilte ja arutasin kaasreisjaga, kuskohas me t2pselt oleme ja nii edasi ja edasi...
Ja siis l6puks oli n2ha juba mitte Atlandi, vaid hoopis Vaikset ookeanit - see t2hendas, et olime j6dnud Ameerika mandri l22nekylge ja seega San Fransisco l2hedale. Ja siis me maandusimegi ja siis ma ootasin oma kohvreid pool tundi ja siis kohtusin lennujaamas Ashley ja tema venna Steveniga, kellest esimene tegi selle t6eliselt terava ja kauni foto, mida ylalpool nautida saate. Igatahes siis nad viisid mu nende pere k6ige vanema venna, Davidi koju, kus ma siis j2rgmised kaks n2dalat 'o'o'bngi. David elab San Fransiscost umbes tunniajase autos6idu kaugusel, Oaklandi linnakeses, mis on kohe Brentwoodi ja Antiochi k2rval. Need kolm linnakest ongi need, kus kogu Brentwoodis asuva Golden Hillsi koguduse rahvas enamasti elab.
Siinkandis on hetkel kuskil 29-30 kraadi sooja, v6ib-olla k6ige palavamal hetkel ka 35. Nii et p2ris 40-45est p6rgukuumust ma veel taluma pole pidanud.
Veel samal p2eval kohtusin ka Whitney ja tema poisi RJ-ga, samuti Whitney vennaga, kelle nimi mulle meelde ei j22 (2rge neile 6elge). M2ngisime X-boxil m2ngu Guitar Hero, k2isime hiina restoranis ja siis l2ksingi juba magama. Voodi on v2ga m6nus ja pehme ja mul on valida nii umbes 11-12 padja vahel!
Elu pikim p2ev sai v22rilise palga - 9 tundi m6nusat und ylim6nusas voodis :)
No comments:
Post a Comment